esmaspäev, 30. juuni 2014

28. juuni - HOP ON/HOP OFF ON GOZO

Alberti koju tulemisega hakkan ärkama ja Dani koju jõudes olen valmis juba uksest välja astuma - täitsa meie rutiin juba viimastel nädalavahetustel.

Täna jätkub loodusturism Gozo saarel. Täpsemat plaani pole, kui et kohale minna.

Bussis: teekond
Lõputuna näival bussisõidul jõuan juba kahetseda, et seda tuuri rattaga ette ei võtnud. Päeva jooksul tänan aga korduvalt õnne, et rattaga ei tulnud (etteruttavalt - ohtralt mägedest üles-alla sõitu)!
Osade reisisoovituste põhjal olen mõelnud, et Gozo Mgarri sadamas võiks ennast džiibi peale sebida, millega saarel ringi vurada. Aga sadamas tuleb hoopis toredam mõte kasutada hop on-hop off bussi. Räägin hinna ka heaks soodsaks - kõigest 10.- saab terve päeva saarel ringi sõita. Kus mujal kui just Gozol võiks seda turismivahendit kasutada.
ON.
OFF.


Ja läheb lahti - buss viib kõikidesse põhilistesse kohtadesse, kokku 16 peatust. Kui kuskil maha hüppad, korjab iga 45 minuti järel järgmine buss su jälle peale. Kõrgelt on hea vaade (inimeste sisehoovid on kultuuriga tutvumise seisukohalt väga huvitavad). Ja kõrvaklappidest tuleb vaatamisväärsuste kohta ka infot (paaniflöödi paladeks tuleb küll need vahepeal ära võtta:). Minu esimene pikem peatus tuleb Azure Window ehk Sinise akna juures.

Vees: Azure Window
Xlendi Bay dramaatiline rannajoon ja Dwejra, mõlemad looduskaunid paigad Gozo läänepoolseimas tipus. Siinse paiga on tuntuks teinud imelised vaated ja kaljumoodustised, nagu Sinine aken ja Seenekalju. Siniseks aknaks kutsutakse pigem ust meenutavat 100 m kõrgust kaljukaart, mille alt läbi vaadates jääb mulje, kui jälgiks hiiglaslikust aknast sügavsinist merd.
Azure ongi kindla sinise värvitooni nimetus.
Vabandage, aga tulge palun akna eest ära :)
Juba parem! Klassikaline vaade. 

Kivilt kivile on siin teistmoodi hüpata, sest eriline on ka kivine maapind.
Sinine meri on siin nii eriline, et lähen ka paadituurile, et seda veel lähemalt näha. Ma saan koha paadimehe kõrvale ettekujutataval kohal, seega võtan päästevesti selga panemise soovitust tõsiselt :)
Läbi koopa läheme teisele poole kaljut ja siin on VEEL SINISEM!


Koopast teisele poole kaljusid.


Sinine meri, aken ja Fungus Rock.

Valmis pandud sukeldujad. Vuntsidega merelõvi on lemmik!

Eriline värvitoon tuleb nii mineraaliderohkest veest, siin on väga sügav - üle 30m ja ka väga puhas vesi. Koobastes on näha seintel veel ka oranži värvi koralle.
Pärast paadisõitu lähen koopasuu juurde veel ka ujudes. Väga eriline paik. Nüüd jooksu pealt riided selga ja hop on!

Tünnides: Rabat (Victoria)
Kahte erinevat nime kandev Gozo pealinn on tuntud nii oma kaitsekindluse tõttu, turu, kui ka loomulikult katedraali poolest. Mina teen oma peatuse kaitserajatistel.
Vaade kaitsemüürilt. Siit on näha ka seda, et Gozol kasutatakse oluliselt rohkem päikesepaneele.

Kuna kõik ehitised on samasugused kollasest kivist nagu Maltal, siis süngete kaitseehitiste asemel on taas tunne nagu oleks sipelgas laste liivalossis.
Ühel müüritrepil on viide tulla tasuta tutvuma Batteryga. Lähen uurin asja - ja siit tuleb minu teine üle-elusuurune elamus Gozolt!

Gozo kaitserajatised on projekteeritud nii, et seal oleks võimalik taluda ka pikalt piiramisrõngas viibimist ja see tähendas, et kindluses pidid olema ka varud. Rüütlite ajal oli põhitoiduks leib (vahest tundub, et nii on see siin veel tänapäevalgi). Nii rajati kindlusesse ka suured viljasalved. Viljasalved on kujundatud nagu kolvid või suured tarud ja on mahuga umbes 100 kuupmeetrit.Suurim neist kolmest on ligi 11 meetrit sügav ja umbes 3,6 meetrit kõige laiem osa. Briti võimu aegadel otstarvet muudeti ja kasutati vee reservide hoidmiseks.
Nüüd hiljuti on need salved (silos) taastatud ja neid saab külastada. Kindlusekäikudesse suunanud lahke onu vabandas, et ärge pange tähele, seal käikudes natuke lauldakse, ärge palun laske ennast häirida ...
Kaitsekäigus sai näha sõdurite eluasemeid, püssirohu salve, käiku vaateplatvormile. Ja mööda kitsaid käike sai siseneda ka viljasalvedesse. Ja seda kõike saatis laul.
Sest ühes tünnis olid kaks naist ja üks mees ilma sõnadeta viise laulmas. Te teate, mis hääl tuleb kui pea potti pista ja mõmiseda. Aga kui kolm kauni häälega lauljat on 11 meetrises "potis" siis sellest tekkiv heli on sõnatuks tegev ...
Salve suurus, värv ja vorm.

Salvede asukohtade paiknemine on märgitud kaitseehitisel.
Xlendi - siin ma peatust ei tee, aga siia tahaks tagasi tulla.
Marsalforn - mmm, randa pole hetkel soov minna.
Ggantija temples - tohutult suured säilinud templi säilmed.
Il-Mithna ta'Kola - säilinud veski, mis on projekteeritud täpselt nii nagu selle ajastu tuuleveskid Maltal ja Gozol olid.
Ma nendest turismiobjektidest lähemalt ei pajata.

Teele jäi veel Ramla, mis on Gozo kõige suurem liivarand. Mulje jättis sõit randa ja tagasi. Gozo mäenupukestega maastik on Maltast natuke erinev. Ja asustust on vähem. Võibolla ka veidi rohelisem.

Kogu saar on nagu muinasjutt. Käsi tahaks rõõmust plaksutada. See on tegelikult ka saare nimi tõlkes - JOY (rõõm).
Vaade Ramla Bay lahele.

Mgarri sadamas tagasi.



Saarele järele lehvitamas. Vastutervituseks ilutulestik. Nagu ikka - neist tulevad ka ainukesed pilved siin taevas :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar