Nagu eestlaste puhul ikka juhtub, on üks inimene tuttavast ratsatalust, kus me mai lõpus lasteaia lõpupiknikut pidasime, teise inimesega on meil Padise vallas ühine tuttav.
Sain tutvustada menüüd, fotografeeruda koos, valida magustoite, rääkida poevalikust ja suurepärase Diar il-Bniet loost.
Küsimuste voor:
- mitu saaki korjatakse aastas - 3 (kolmas saak tuleb kasvuhoonetest)
- millise veega kastetakse - vesi tuleb kaevust
- millega väetatakse - maa on üsna kobe, lisatakse ka väetist
- kus veeta üks vaba päev - Gozo, Comino või Sitsiilia?
- St Paul - kus tuli maale - Vallettas. Piibli apostlite lugu vajab lähemat uurimist. Siin on kõik lood nendega seotud. St Paul, St John.
Lisaks võtame Dorianniga vaatluse alla eestlaste kokakoolid ja Cooking Lessonid. Näiteks Nami-Namaste Muhu saarel :)
Restoranis vajavad lahendamist koosolekult üles kerkinud emotsioonid - kes kellele allub, juhatajate ning asendajate määramine, alluvus- ja tegutsemissuhted.
Lõuna:
- proovisin ühte nende hõrgutiste valikust - TRAJFIL - maltese trifle ehk banaani-vahukoorekook.
Balbuljata oli täna ilma tomatiteta. Hmmm, kui rahvusköögi asja uurida, siis algselt see söök ainult tomatitest ja sibulast koosneski, kuidas siis täna ainult suvikõrvitsaline? Või on see söök tõesti selline ühepajatoit, mis tehakse sellest, mis köögis parasjagu on? Peab uurima :)
Õhtul natuke shoppamist Birkirkaras. Poodide lahtiolekuaegadele on siin raske pihta saada, sest need avatakse umbes kell kümme ja on lahti kuni kella üheni. Ning siis õhtupoolikul neljast seitsmeni.
Proovisin ka esimese jooksutiiru ära. Kodust Mdina suunas kena tõus kuni Ta'Qalini ja sealt Attardi ja koju.
Kodutänava türklaste kebabist saab hilise ja kosutava õhtusöögi. Valikus on wrappe, pitsasid ja kebabe. Suur pitsa on tõesti suur. Minu väikesest pitsast jõuan ära süüa 1/3. Aga imestusega vaatan, et pikemalt siin viibinud söövad isukamalt. Kohalikest rääkimata.
 |
| Hoiame oma restoranis Eesti lippu kõrgel. |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar