teisipäev, 24. juuni 2014

21. juuni - PÖÖRIPÄEVA TÄISPÖÖRE

Kell 7 on äratus. Lehvitan linna pealt koju saabunutele ja suundun Sliema sadamasse. Laevafirma tegelased saabuvad natuke pärast 8-t. Sonja tervitab soojalt ja määrab mind sabas esimeseks. Kuigi hetkel on seltskond üsna hõre, siis Sonja sõnul on rahvast palju tulemas - agendid on head tööd teinud :) Juba laevasõitu broneerides andis Sonja mõista, et tasub olla pigem veidi varem kohal, sest siis saab endale pikaks sõiduks parima koha valida. Koht ees tekil oli ka tema soovitus.

Laeva peal hajuvad kõik kenasti oma kohtadele ja mõnusa reggae muusika saatel hiivatakse ankur. Meeskond on neljaliikmeline, kaptenil on lisaks laeva juhtimisele ka giidi roll.
Hera 2 kapten.
Kõigepealt päeva plaanist ja siis kõrval näha oleva Valletta kohta paar sõna.
 
Meie kõrvale sõidab kiirpaat, ilmselt reklaamiks, sest pärast pakutakse sama paadiga sõitu Comino saare koobastesse.
Sliema sadamast lähme välja, Vallettast mööda ja võtame suuna lõunasse, möödume Marsaskala ja Marsaxlokki linnadest. Vahepeal pakutakse maltapärast hommikusööki: leib (hobz), mis on pooleks lõigatud ja lisatud oliivide, kapparide ja kapsaga täidis.
Biitlite rütmides on oleme jõudnud kõige ilusamate vaadeteni. Kõigepealt Blue Grotto. Tema kohal olen paar päeva varem kõõlumas käinud, nüüd on näha, milline ta seestpoolt välja näeb.
Blue Grotto ehk sinine koobas või grott on üks tuntumaid looduslikke vaatamisväärsusi Maltal. Merelainete poolt rannakaljudesse uuristatud koopiad on kokku kuus, kuid Malta kroonijuveelide hulka kuuluv Blue Grotto ehk helesinine grott on neist kõige uhkem. Lisaks sellele, et meri on säravalt eresinine, kõrgub koopa kohal ka võimas kivine kaar. Meie laev on käiku sisenemiseks liiga suur, seega siia tasub pisema paadiga kindlasti ka lähemale tulla.
Blue Grotto kaljud
 
Hagar Qim ja Annajdra templid on samuti kalju äärel näha. Lisaks on just tänane päev - suvine pööripäev - erakordne selle poolest, et kivide vahelt paistab hommikune päike täpselt läbi. See efekt on vaid pööripäeval.
Templid. Kaetud kaitsva kattega.

Edasi Dingli kaljud, mille nautimiseks sõidab laev päris kaljude äärde. Kivistunud kihid on nagu elav evolutsiooni õpik.


 
Teisel pool on näha üks Malta asustamata saartest.

Merelt on hästi näha ka Malta liivarannad, neist kõige suurem on Golden Bay, samuti on see kõige turistiderohkem. Randa saab nii auto kui bussiga ja parklast otsetee viibki randa, teistesse peab ise lähemale saama. Ja mööda pikki treppi laskuma. Teise ranna nimi on rahvasuus Apple Eye, sest ülalt vaadates on tal selline kuju, ametlik nimetus on Ghajn Tuffieha ja kolmas Gnejna Bay, mis on kohalike elanike hulgas kõige populaarsem.
Kohe liivaste randade kõrval tuleb järgmise kaljunuki tagant nähtavale Popeye küla. See on ehitatud spetsiaalselt 1980. aastal filmivõtete jaoks, mis pärast filmi valmimist on jätkuvalt üleval turistiatraktsioonina.

Päevitame tekil ja naudime ilma. Umbes 12 ajal on lõuna - külm laud. Minu jaoks parimate paladega, mida hetkel tahta: kreeka salat, oad, kuskus, hobz ja valge vein.
Lõuna laeval.


Pärast lõunasööki, u keskpäeval jõuame sõsarsaare Gozo rannikule ja viskame ankru vette. Ujumiseks on aega 45 minutit. Puhas rõõm.

Laevalt vette hüpates sai vahepeal lausa väikese saare ujudes vallutada.

Laevameeskonna liige tõi ujumispausilt kaheksajala kaasa. 
Ja siis kolmandale saarele, Cominole. 3 tundi on vaba aega.
Comino saart ümbritseb sini-sinine meri.
Suundume kaldale. Kaljude vahelt on kuulda kellegi hädakisa ja kõrval olevalt laevalt hüppab sõprade poolehoidvate hüüete saatel vette ka päästja. Merehädaliseks osutub tüdruk meie laevalt. Ta on kõigi oma asjadega vette kukkunud. Kuna vesi on igal pool sügav, siis kulub asjade vees kokku korjamiseks ja kaldale saamiseks aega. Oeh, Ipad, telefon, rahakott ... vaeseke.
Cominol võttan suuna juba paar nädalat varem avastatud "privat beachile". Mõned inimesed siin muidugi on aga võrreldes peamise peesitamiskohaga mahub siia vabalt. Saab palju päikest ja ujuda nagu Cominol ikka. Veidi veel jalutamist saarel ja muinasjuturaamatusse sobivate piltide püüdmist ning aeg ongi otsas.







Comino saarel õitseval taimel on lõhn, nagu hulgal hobustel. Praegu on saar veel õites kuid juuliks on pilt pigem kõrgemaastikule omane. Ainukesed näha olevad loomad on arvukad sisalikud.

Enne teele asumist saab ka laevalt veel natuke vettehüppeid harrastada. Meeleolu on särtsakas, sest kaptenilt tulevad nüüd oskusliku DJ-na juba vahvat diskot.

Laevalt näeme ka Comino teist külge ja kuulsat kaljudest välja joonistuvat elevanti. Laevaga ümber Comino sõites on see ainuke koht, kus pika londiga elevant nii selgelt välja joonistub.
Elevant oma pika londiga saare on saare otsas.


Esiplaanil St Pauli saared. Nendele tehakse aktiivselt paadiretki, et St Pauli kuju juures käia.
St Pauli laht ja saared. St Paul sattus merehädalisena Maltale kolmek kuuks. Räägitakse, et sellest ajast sai Malta ristiusustamise ja katoliikluse algus.
Malta teisel küljel Buggibast ülespoole jääb kõige pikem liivaribaga rannajoon, suisa 600m. Siin on ka kõige kallimate villade piirkond. Kõige soodsamad ostud tehakse siin u 1,5 miljoni euro eest. Buggiba kõrval on piirkond, mis oli viimane rüütlite asustatud linn koos siia rajatud kirikuga.
Jätkub sõit tagasi Sliema suunas. Laeval on üks väga armas vene rahvusest perekond, kelle koos tegutsemine ja lastega ühel lainel olemine terve pika sõidu jooksul on hämmastav. Ja natuke ka oma rüblikute järele igatsust tekitav. Briti mustanahaline tüdruk kuivatab päikese ja tuule käes oma vettekukkunud passi, pakutakse turgutuseks arbuusi.
Aga olemegi tagasi Sliemas. Laeva meeskonnale musid põsele ja maale.
Meie laevuke - Hera 2.
Õhtune Sliema.
Telefon on pika meretee ning pildistamishuvi tõttu kutu ja seega kokkulepitud eestlaste jaanipäeva paika enam tuvastada ei õnnestu. Aga söök ja jalutamine läbi St Juliani on sellise päeva lõpetuseks päris parajad tegevused niigi.
Caesari kanasalat Malta moodi on esiteks tohutult suur ja teiseks peekoniribadega. Aga väga hea.
Pööran esimest korda teadlikult tähelepanu maltalaste teenindusele. Kui esimest korda söömise ajal tullakse küsima "How are you, everything ok", siis tähendab see, et kas on midagi juurde vaja - kas tuntakse millestki puudust. Teist korda sama küsimus - kas olete lõpetanud. See, et nugade-kahvlite asend laua katmisel ja söömise lõpetamisel neile suurt midagi ei tähenda - sellest olen juba aru saanud :)

Pacevilles on pojanimelisi baare mitu, ilmselt tegu ühe ketiga.
Läbi Valletta sõit koju. Hispaanlased on hoos ja teevad soojendust ööks Pacevilles. Õnneks olen nii unine, et mürgel head und ei sega. Tervele riigile täna tiir peale tehtud ...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar