26. juuni - KATAKOMBIDES

Hommik - kiired meilid ja tööle.
Tööl - lõunad ja ettevalmistused õhtusöökideks köögis.
Õhtu - läpakas, võiku ja skol kodus.

Kõlab nagu rutiin? No põhimõtteliselt ongi.

Aga natuke täpsemalt rutiinist Malta moodi.

Hommikul tegi taas oma ootamatu visiidi Paragoni onu - mr Seamus Garrity (so firma, mis töötamist, elamist ja õppimist siin vahendab). No ühe toa ootamatu hõivamise pealt (hispaania poisil läks eile ühte tuba lisaks vaja) sai jutt sujuvalt kõrvale juhitud. Ja duššiparandamine kiirelt tellitud. Nädalavahetusel saame oma kirjusse seltskonda lisa - ühe poisi ja ühe tüdruku. Nimede järgi otsustades võimalik, et sakslased.

Tööl õppisin uut rooga tegema - TIGIEGA SPULPJATA MIMLIJA. Tegemist täidetud kana rinnalihaga. Täidis oli seekord spinatist ja rikottast.

Siis potitäied veel tavapärased köögiviljalisi roogasid.

Pottides on valmis keedetud kapunata ja jänes hautisena.

 

Kui miskit uut valmis saab viiakse sellest palake ka Doriannile maitsta. Kuna kokkadega jätkuvad jamad, siis on Can jätkuvalt kõik päevad köögis ja ülejäänud asjakorraldustega tegeleb Dorianne.

Kuidas see kõik lõhnab, välja näeb ja maitseb on nii hea - värske, värviline ja puhta maitsega. Ikkagi kodufarmi toodang. Kusjuures olen ostnud siin ka välimüügi autode pealt maasikaid ja ei ole nii hea kui Dinglis kasvatatud. Malta kõige kõrgem piirkond, palju päikest ja kaevust tulev vesi on ilmselt ühed põhjustest.
Restoranis on kombeks peale klientide teenindamise hästi palju tegeleda ka kogu restorani ja poe väljanägemise sättimisega, kujundamise ja läikima löömisega. Näiteks ma tegelesin täna veel lisaks poes müügil olevatele purgikestele kujunduselementide lisamisega.
Tegelikult on selleks lausa "ametijuhend" välja töötatud:

Aga tulemus on ka suurepärane - iga päev värske ja uus väljapanek nii poeosas kui ka koogiletis. Kõik on puhas ja ilus.

Pärast tööpäeva sõit Rabatisse St Pauli katakombidega tutvuma. Pärinevad need juba 3. sajandist. Keeruline tunnelite ja saalide labürint viib tagasi aega, kus Maltat valitsesid roomlased ning Mdina oli saare pealinn. Katakombid on olnud nii roomlaste matmispaigaks, sest linna matta ei tohtinud, kui vara-kristlaste salajaseks kohtumiskohaks.

 

Katakombidest välja tulles oli ühe alternatiivse sissekäigu juures sipelgatel valminud mitmetasandiline liiklus. Pildile nii hästi ei jäänud, kuid rajad olid tehtud sissekäigu ette, kõrval olevale kaheharulisele puule, ukse kohale, teisele poole treppi. Väga sümboolne Malta ühe kõige ajaloolisema vaatamisväärsuse uksel.

 Tänane kirik - kuna St pauli kirik see ei olnud, siis ilmselt St Johni oma :)

Pärast tööpäeva, kirikut ja katakombe on ristiinimene ikka ka ühe kohvi ära teeninud. Miks mitte ka maltapärase: KAFE TIPIKU MALTI:

 

Lemmikkohvikus. Kohvik asub Rabatis St Pauli kiriku lähedal, kahe tänava nurgal, nii et inimesed kõnnivad mööda, maailma kõige paremad hinnad, armas teenindus, toredad kliendid. Kohvikut peab perekond, kes elab ise samas majas. Täna näiteks hüppas perenaine korraks koduuksest sisse, et oma kassi krõbinatega külaliskoera rõõmustada. P.S. Selle tänava nurgal on ka kinnisvara müüa ;)

Täna pererahvaga lobisema jäädes sain teada, et head teenindust on teistegi poolt märgatud. Trip Advisori nr 1:

Kohvikule Toffee & Co antud tunnistus.

Tänase päeva lõpetuseks midagi proosalisemat. Mingi seitsmenda meelega sai kohvisse kaasa pakitud viimati suusakuurordis vaja läinud salv. Siin vahelduvad 30-kraadine päikesepaiste busside külmkapi konditsioneeridega. Paljud turistid (loe: bussidega sõitjad) põevad selle tõttu mingil perioodil nohu vms külmetushaiguse läbi. Minul on kannatajaks selg. Nii et purk on varsti poole peal ... Võib-olla on nohu ka tulemas, kuidagi kahtlaselt aevastama ajab.

Aga meeleolu see ei riku. AINULT nädal ongi veel ju jäänud :O