29. juuni - FESTA!

Käes on FESTA-aeg!
Hommikul kell 9 tuleb Siggiewis platsis olla, et asjast täiega osa saada. Kui linnas festa on, siis on see tegelikult terve nädalavahetuse - reede õhtust alustades, laupäeva õhtul ja pühapäeval terve päev. Igal õhtul ilutulestik, päeval rongkäigud ja värgid. Kuna Malta on väike ja ilutulestikud hästi näha, siis sellepärast ongi igal nädalavahetusel korralik paugutamine.

Kilomeetrite järgi pole linn kaugel aga bussisõit ümberistumisega võtab vähemalt 45 minutit.
So - I'm on the bike again!

Attard on madalamal asuv linn, nii et Siggiewisse sõiduks 30 minuti puhast tõusu. Ratas kiriku kõrvalukse ette ja kleit selga.  Kl 9 hakkavad kirikukellad rahvast kokku kutsuma, umbes 30 minuti jooksul jõuab kogudus koguneda.




Püha Nikolause kirik Siggiewis.

Peapiiskop saabub mustas luksautos. Olen kiriku sissepääsu ette parasjagu jäänud (katoliku kiriku asju teadmata, mõtlen, et kas siin on vahet ka, kas kasutada peaust või külguksi sisenemiseks). Ja saan tervitava noogutuse osaliseks. Pärast, teenistuse alguses tehakse ring terves kirikus kõikide preestrite ja abipreestrite osavõtul. Peale piiskopi on kõik teised väga tõsised ja tähtsad.

Teenistus on väga ilus - muusika lisaks - altari taga on kardinate taga nii orkester kui lauljad. Nagu meil Kaljuste kontserdid. Aga siin on see kõik teenistuse osa.
Kuna mul on ühtlasi saabunud selline vesine nohu, siis salvrättitega sahmerdades elan dramaatilisse meeleollu täiesti sisse.

Kirikus on alati "täismaja"

Erilise kujundusega põrandaplaat.

 

Festa hommikusest osast teise poole veedan juba Qormis. Proosaline põhjus, et S-s on peale kirikus olijate kogu ülejäänud linn natuke nagu räsitud mitmepäevasest pidutsemisest.
Qormis on pilt oluliselt parem - rongkäik, näomaalingud, möllav rahvas. Jube lahe, et inimesed on nii pöördes juba kell 11.30 hommikul. See on ka esimene kord kui ma näen tavalistes linnades noori tänavatel õlut joomas. Aga nüüd see-eest kõike topelt. Ja mölluna. Nagu oleks filmivõtetel ja kõigil on stsenaarium teada - sh jääjoogi müüjatel, kes just õigel ajal oma kärud ühe tänava pealt järgmisele kärutavad või politseinikel, kes stoilise rahuga kogu liikluse linnast mööda suunavad (sellest ka põhjus, et festa ajal bussid ei käi). Kõik on ühe dresscode'i järgi ka punases. Mina oma punase-musta rattaga kannan sobivat aksessuaari vähemalt.

Ega seda muidugi väga pikalt ei jaksa.
Tiirutan lõunani rattaga ja kobin koju. Õhtuks on planeeritud tööandjatega õhtusöök.

Saame minu tänava türklaste kebabis kokku ja sõidame St Juliani poole. Vahejuhtumina võib muidugi ära mainida, et tohutuks ilutulestikuks läks tee peal. Kl 7. Päike kõrgel.
Can pidas auto kinni ja filmis veits. Ma karjusin lärmis üle, et ma lähen välja pilti tegema. Doriann kuulis, Can ei kuulnud ...
Mõned sekundid hiljem sõitis auto lahtise ukse lehvides minema, mina vehkisin kätega ja hüppasin üles alla. Täitsa kino päise päeva ajal.

Õhtusöök oli hea. Dingli elanikena olin neilgi soov eelkõige mere äärde jalutama saada. Tegime mõnusa tiiru jahtide alal, kus ma polnud varem käinud. Restoraniomanike poolt restorani välja valimine oli muidugi neile endale paras väljakutse. Aga kõik oli väga hea. Ja kui minu swordfish juhtus olema nagu fish-fingers, siis telliti lihtsalt uus kalapalade starter. Jube armas on nii külalislahkete inimestega koos olla. Süüa oskavad nad paremini teha kui St Juanis.

Festa at Diar il-Bniet :)